Kaiserschmarrn

Eelmisel kevadel juhtus Austria mägedes nii, et sõitsime tippu ja hakkasime einestama. Igasuguste Austria kulinaarsete imede kõrval, millega meile ajakirjanikele muljet üritati avaldada, oli parim hoopis Austria lihtne traditsiooniline magustoit - Kaiserschmarrn. Meie laudkond suutis kirsilikööri saatel terve kuhjaga pannitäie pika nimega maiust ära hävitada. Loomulikult, kui ma tagasi Eesti jõudsin, siis esimesel võimalusel tegin minagi seda magustoitu - hommikusöögiks. Sest põhimõtteliselt on see sama, mis munavalgevahuga pannkoogid. Ja ikka lihtsa retsepti järgi ilma tuhksukrut glasuuriks tegemata või üleliigse võita. Sellest retseptist jätkub kahele, kuid see pole suureks väljakutseks ka ühele maiasmokale.

Sul on vaja:

3 muna

100 g jahu

1 spl suhkrut

2 tl vaniljesuhkrut

1/2 tl soola

125 ml piima

100 g võid

tuhksuhkrut

soovi korral rosinaid

Kuidas teha:

Sega omavahel munakollased, suhkur, jahu, vaniljesuhkur, sool ja piim mõnusaks taignaks. Munavalged vispelda eraldi kausis tugevaks vahuks, mis moodustaks tipukesi. Pane pann tulele ning pannile või. Kui või on peaaegu sulanud, sega taignasse munavalged - ettevaatlikult, et tainas õhuliseks jääks. Kalla kogu tainas korraga pannile ja prae madalal kuumusel nagu omletti. (Kui kasutad rosinaid, siis praegu on ka õige hetk need pannile taigna peale visata.) Kui tainas hakkab tahenema, siis keera julgelt koogi poolt ning lõhu tükikesteks (no näiteks 2x2 cm) ning prae nii, et kõik tükid oleks ilusasti helepruunid. Tõsta taldrikutele ja puista peale tuhksuhkrut. Ning siis naudi näiteks koos ploomimoosiga või vanilje kohupiimakreemiga, mida mulle kõigile pannkookidele määrida meeldib.

Bowie hammustab mu tuhksuhkrukooki

Ma hakkasin eile õhtul mõtlema, et kui mul üldse toidublogi oleks, siis oleks see ilmselt kookidest. Ja et see ei oleks ka väga originaalne, sest ma olen liiga mugav, et ise väga tihti retsepte välja mõelda või nendega mitu korda katsetada. Sest kui mingi retsept just mind-blowing pole, siis rohkem ma seda ka ei tee ja otsin uue.

Täna hommikuks tuli mul mõte, et kui mul oleks koogiblogi, siis peaks selle nimi olema "Bowie bites my dust cake". Ja ma lihtsalt ei saanud seda nime raisku lasta. Sest see meeldib mulle. Iseasi, mis sest blogist nüüd edasi saab. Täna õhtul teen ma küll ühte kooki, juba teist korda selle retsepti järgi, niiet üsna eriline retsept. Eks sisi näis, kas haaran kaamera ja teen siia sellest ka ühe postituse.

Ja kes teab, võib-olla aja jooksul leian ma siia hoopis muid asju, millega uhkustada. Koerakutsikad või beebipildid vms.

Peaasi, et oleks Bowie, eks ju.